Alustasin spordiga


Oma esimese spordikogemuse sain, nagu enamik meist, algklassides kehalise kasvatuse tundides. Kehalise kasvatuse tund oli üheks mu lemmiktunniks ning neist tundidest võtsin suurima heameelega osa. Tundides me tegelesime erinevate spordiliikidega nagu näiteks sportvõimlemine, jooksmine ja erinevad pallimängud. Erilise spordiandega ma silma ei paistnud, kuid nõrgukeseks ka mind nimetada ei saanud. Teistest poistest eristas mind see, et suhtusin kehalise kasvatuse tundidesse pühendumusega ning mul oli soov olla teistest noormeestest parem.

Tihti saadeti mind koolidevahelistele võistlustele, kus esialgu ma millegagi silma ei paistnud. Mäletan, et mul oli alati enne starti nö stardipalavik. Sellest stardipalavikust õppisin ma jagu saama alles mõned aastad tagasi. Stardipalavikust jagusaamiseks kulus mul umbes 15 aastat.

Lisaks võistlustele ja kehalise kasvatuse tundidele meeldis mul poistega jalgpalli taguda ning teisedki pallimängud, meeldis ka jalgrattaga sõita- arvan et see kõik oligi mu esimeseks spordialaseks kogemuseks.

Natuke vanemana hakkasin ka vabal ajal sporditreeningutes käima, kuid esialgu ma trennidesse kauaks püsima ei jäänud. Lisaks sõudmisele olen eelnevalt tegelenud jalgpallimänguga ning mingi aja käisin karatee trennis. Kuid nendest treeningutest ei leidnud ma midagi mis mind treenimise juures köidaks, et sinna püsima jääda. Veidi pikemalt jäin ma pidama vibulaskmisesse. See spordiala on siiani mu hinges ning üheks suurimaks sooviks on endale soetada professionaalset vibu, et vabal ajal saaks pühenduda vibulaskmisele. Vibulaskmine oligi viimaseks spordialaks enne sõudmisetreeningusse minemist.